Monday, July 20, 2009

Jalgpalliasjatundjad ennustavad Eestile helget tulevikku

Eesti jalgpalli hetkeseisu üle valitsevad vastakad arvamused. Ühed näevad aastate taguse ajaga võrreldes märgatavaid arenguid, teised ei jaksa enam positiivsemat tulevikku oodata.

Kui ratsionaalselt vaadata, siis on aastatetaguse ajaga võrreldes läbi tehtud märkimisväärne areng. Kui varem leidus koondises vaid mõni üksik välisklubis mängiv pallur, siis täna ei mahu kõik välisliigades pallivad mängumehed enam pingilegi.

Eestil on olemas suurepärane esindusstaadion ning nagu maasikas tordi peal on üks Eesti noortekoondis jõudnud EM-valikturniiril lõpuks alagrupist kaugemale.

Olgugi, et selliseid arenguid ei ole võimalik ka kõige suurematel pessimistidel eirata, on siiski kahjuks ka palju negatiivseid faktoreid. Eesti koduses jalgpallis valitseb kihlveoskandaalide tõttu kriis, meistriliiga mänge käivad endiselt vaatamas vaid mõned üksikud entusiastid ning kõige tipuks on Eesti jalgpallikoondis langenud FIFA edetabelis 137. reale.

Elu on tsükliline, tõusule järgneb alati langus. Seetõttu ei saa ka igat ebaõnnestumist kohe kriisiks nimetada. Aga fakt, et FIFA edetabelis ollakse langenud läbi aegade madalamale kohale tekitab ometi küsimusi. Oleme me ikka õigel teel?

Eesti jalgpalli hetkeseisu ja tulevikunägemuse kohta andsid oma hinnangu Eesti Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak, viimaste aastate edukaima Eesti jalgpalliklubi FC Levadia esindaja Indrek Petersoo, meistriliigasse uusi tuuli toonud Nõmme Kalju president Kuno Tehva ning Eesti koondise fännide hingeeluga hästi kursis olev Tarmo “Kojamees” Kruusimäe.

Mis on tänasel päeval Eesti jalgpalli suurim probleem?

Aivar Pohlak: "Jalgpallikultuuri ja -traditsiooni tuleb luua selleks ebasobival ajastul. Oleme koondise tasandil saavutanud kiire huvi tõusu, aga tuleb tõdeda, et klubide tasandil saab areng olema keerulisem, sest selle tasandi enesemääramise alused, pean silmas klassikuuluvust, elukohajärgsust ja vaimseid tähendusi,ei toimi endisel moel. Samas on Eesti Jalgpalli Liit jõudnud majanduslikult sellisele tasemele, et järgmisest hooajast püüame klubidele selle nurga alt õla alla panna."

Indrek Petersoo: „Probleeme on mitmeid. Jahenev kliima Eesti ja maailma majanduses mõjutab otseselt ja negatiivselt kogu Eesti sporti, mitte ainult jalgpalli. Klubidele tekitavad palju muret ka kokkuleppemängudega seonduvad küsimused. Olukorras, kus hinnanguliselt poolte Meistriliiga klubide mängijad on suuremal või vähemal määral kokkuleppemängudega seotud, vajab Eesti jalgpall kiireid ja efektiivseid lahendusi."
„Üheks probleemiks on kindlasti vähene publikuhulk Meistriliiga mängudel ja ka viimasel koondisemängul. Eesti Jalgpalli Liidu juures tegutsev Tippjalgpalli Nõukogu on välja töötanud erinevaid ideid ja lahendusvariante publiku staadionile meelitamiseks ning mitmed klubid on ise olnud selles valdkonnas aktiivsed, kuid edasiminek on toimunud väga väikeste sammudega.“
„Viimasel Levadia - Flora mängul oli EJL ametlike andmete kohaselt kõigest 450 silmapaari, ehkki sisuliselt oli kaalul Eesti meistritiitel. Probleemide hulgas tuleb kindlasti ära märkida ka koduse liiga kehva sportliku taseme.“

Kuno Tehva: „Ma arvan, et neid probleeme on mitu ja kas nad tegelikult nii suured üldse on, seda ma isegi ei oska öelda. Üks probleem on kindlasti olnud Alecoq Arena ja sellega kaasnenud suured rahalised kohustused. Julgen väita, et see oli pähkel mille puremine pidurdas jalgpalli juhtide tegevust üsna palju.Seda probleemi positiivsema poole pealt vaadates tundub, et nüüd lõpuks on see olukord positiivselt lahenemas ja Eesti on siiski saanud endale korraliku staadioni. Suure tõenäosusega hakkab nüüd ka aega, raha ja energiat üle jääma kohaliku jalgpalli igapäevase töö arendamiseks.“

„Üheks probleemiks on kindlasti olnud ka ebapiisav turundamine. Jalgpalli sihtgrupp, kellele jalgpalli pakkuda on üllatavalt suur. Meil on ligikaudu 50 000 inimest, kes selle alaga on iganädalaselt vahetus kontaktis ja umbes samapalju on jalgpallist huvitatutuid. Jalgpall on lisaks kuninglikule spordile maailmas ka üks suuremaid ärisid ja kindlasti üks suuremaid meelelahutus valdkondi.“

„Seega peame ka Eestis üritama seda ala müüa nii, nagu seda tehakse mujal maailmas. Selge on see, et traditsioonid tekivad ajas ja üle oma varju ei ole võimalik hüpata, kuid olen veendunud, et järgmise kolme kuni viie aasta jooksul teeb Eesti jalgpall meeletu hüppe edasi ja seda nii sportliku kui ka turundusliku poole pealt.“

Tarmo Kruusimäe: „Suurimate probleemidena hakkavad silma meedia ja finants. Spordipress võib päevad läbi promoda ja haipida, aga kui kollane valab ikka negatiivse halinaga üle, siis oleme me kõik selle ees võimetud.“
„Kes on läbi meie suure meedia need jalgpalli kodumaine iidolid, kellele neiud tahaks hordidena järgneda ja kelleks poisikesed saada. Veel aastaid tagasi oli põlvkond noori Poome, Opereid jne. Tarmo Kingist oli juba saamas uus täht, aga mingid ajakirjanduse klassi noored avastasid, et fiktsioon nimega internet[Orkut- toim.] aitab neil taas silma paista ja algaski nõiajaht jalgpalluritele ehk kes, mida, kuskil portaalis valikvastustest on valinud.“
„Teine probleem on raha ehk lapsevanemad ei näe enam jalgpallis aktiivse spordi olemust vaid pragmaatiliselt üritavad kinni püüda seda sädelevat a la maailma rikkamate sportlaste tagataskus olevat miljonilepingut.“
„Kas Rooney pani putsad jalga selleks, et Manchester Unitedis miljoneid teenida, või oli see poisikeste üldine kambavaim ja soov tõestada kõigile, et ma olen parim. Meie lapsevanemad aga vaadates, et niikuinii meie võsukesest Rooneyt ei saa panevad ta siis karti sõitma. Raha kulub vähem ja katus ka pea kohal, ei pea vihma käes jooksma. Mis miljonid sellest kardi sõidust tulevad?“

Mida annaks Eesti jalgpalli mängutaseme kui ka publikuhuvi tõusuks veel ära teha?

Pohlak: "Tuleb teha tööd ja nii aastakümneid järjest ja liikuda pisikeste sammudega edasi, mida me oleme ka teinud. Tõsi, käisime vahepeal rajalt maas, allakäik sai alguse Arno Pijpersi lahtikangutamisest eelmise EJL-i presidendi poolt, millele järgnes hulga sundkäike erinevatel tasanditel. Praegu oleme õigel teel tagasi ja liigume näoga öiges suunas. Minult küsiti enne kahte viimast koondisemängu korduvalt, kas kaks suurt kaotust viiksid Tarmo Rüütli peatreeneri toolilt. Vastasin ei, sama argumendiga, peatreener peab saama rahulikult oma tööd teha ja meeskonda arendada, imehüpet lühikeses ajavahemikus ei tee tänapäeva jalgpallis keegi."

Petersoo: “Vaja on rohkem tugevaid ja ambitsioonikaid klubisid, kes suudaksid kasvatada ja üles töötada tasemel noormängijaid, tuua Eestisse kõrgel tasemel välistreenereid ning selliseid leegionäre, kes on Meistriliigas säravad tähed. “
“Meistriliiga kui toote müügi juures läheb loomulikult tarvis edukat turundusmudelit, koos pideva trummilöömisega meedias. Tugev kodune liiga annab noortele senisest parema võimaluse välismaale pääsemiseks ja seal läbi löömiseks ning mõjub koondisele ainult positiivselt. Tugev ja eluterve sportlik konkurents aitab kindlasti ka publikul staadioni üles leida.”
“Jalgpallikultuur areneb üldiselt aastate ja aastakümnetega. Olukord pole kaugeltki enam see, mis 15. aastat tagasi, kuid ka mitte see, mida paljud jalgpalliga seotud inimesed näha sooviksid. Minu arvates on üldine jalgpallikultuur arenenud aeglasemalt kui jalgpall ise. Jalgpallikultuuri pideva arendamise nimel tuleb kõikidel jalgpalliga seotud organisatsioonidel kõvasti vaeva näha - Jalgpalliliidul, klubidel, fännidel, samuti meedial.”

Tehva: „Seda mida iga teise toote arenduse juures tegema peab. Olema järjepidev oma tegemistes, leidma rohkem vahendeid nii sportliku kui turundusliku poole arendamiseks ja tagama elementaarsed tingimused. Ma usun, et me peame rohkem väärtustama hakkama ka oma mängijaid ja andma nendele seda kindlustunnet, mida nad vajavad."
„Nõmme Kalju on sellel aastal teinud erinevaid turunduskampaaniaid, nii välimeedias kui ka teistes kohtades. Ma julgen väita, et kui meie eeskujul ka teised jalgpalliklubid aktiivsemaks muutuksid, oleks tulemus käega katsutav."
„Täna ei piisa sponsorite jaoks veel ainult jalgpallist, et muuta mõõdetavaks nende panus. Seega peame leidma neile lisaväljundeid, et see raha jalgpalli jõuaks. Nõmme Kalju on hea näide selle kohapealt ja ma usun, et meie partnerid on olnud meiega väga rahul.“
„Tihtipeale ei ole vaja tegelikult üldse midagi suurt teha. Vaja oleks leida meistriliiga mängudele näiteks sobivamad ajad. Nõmme Kalju mängis sellel hooajal Maag Tammeka vastu näiteks ükskord laupäeval kell 11 hommikul ja väga palju kohtumisi toimub 14.00. No oleme ausad, sellel ajal kas puhatakse reede õhtust ennast välja või tegeletakse kodus muruniitmise või perega. Me ei ole veel nii kõvad mehed, et võime omale sobivat aega rahvale peale surud."
„Peame tegema jalgpalli inimesele mugavalt kättesaadavaks. Kui suudame olla järjepidevad, võita publiku usalduse ja pakkuda neile nii sporti kui ka meelelahutust, siis lööb lõpuks ka see kultuuripool õitsele. Olen selles veendunud!“

Kruusimäe: „Positiivse kuvandi loomine ja meedia positiivne hoiak.Vaadake või idanaabreid, kuidas nemad oma 1:7 kaotust Portugalile kajastasid.“„Paraku on meil mitu inimpõlve ülesse kasvatatud leninlike- marksistlike põhimõtete järgi ja nemad suhtuvad jalkasse igast asendist negatiivselt. Ei meenu ühtegi positiivset uudist jalgpallikultuurist, pigem kohtab meedias tihti valefakte fännide aadressil.“

Kas Eesti jalgpallil on üldse ilusamat tulevikku näha või on meie praegune edetabelikoht ja madal publikuhuvi paratamatus?

Pohlak: "Me jätkame oma igapäevast tõsist töötegemist, mis tagab ka arengu. Võit Venemaa ja EM-l käinud Läti üle, viigid Horvaatia, Türgi, Bulgaaria ja Šotimaaga on olnud Eesti jalgpalli ilusad päevad. Loomulikult tuleb selliseid päevi edaspidigi."

Petersoo: “Ilusa tuleviku nimel tuleb tööd teha. Väga palju tööd. Ilma töö ja hooleta ei tule ühtegi tulemust. Eesti on väga väike maa ja meie jalgpall on Euroopa mõistes kääbus. Seega peame endale püstitama mõistlikud sihid.”
“Taasiseseisvusajal on Eesti jalgpall näidanud nii mõndagi - näiteks kolm viiki sellesama Türgiga, Hollandi klubi alistamine eurosarjas FC Levadia poolt, arvukalt mängijaid välisklubides jne. Ning vaevalt, et 1992. aastal oleks keegi uskunud, et Tallinnasse kerkib lähema kümne aasta jooksul kaasaegne jalgpallistaadion. Eestist ei tule kunagi Euroopa jalgpalli tippriiki, kuid paljud eredad sooritused ootavad kindlasti ees.”
“Üks suureskooriline kaotus või tagasihoidlik koht FIFA edetabelis ei tähenda seda, et kodune jalgpallivanker on pöördumatult uppis.”

Tehva: „Minu elus on hetkel kõige väärtuslikum asi minu enda aeg. Kui ma olen nõus seda suurelt jalgpalli panustama, siis pean olema veendunud, et see mida ma teen on õige ja omab perspektiivi.“
„Julgen öelda, et jalgpallil on vast isegi rohkem tuleviku, kui enamus teistel spordialadel kokku. Me kõik teame, et igale mõõnale järgneb tõus. Jalgpall on nii laialt inimeste südametes, et kui see sealt ükskord lahti pääseb, siis pole meil enam piisavalt tribüüne kuhu see rahvas ära mahuks.“

Kruusimäe: „ Kõik eelnev ongi see mida vaja teha. Muuta suhtumist ja hoiakut. Väärtustada noorte sporti ja nende iidoleid. Kasutada publiku staadionile meelitamiseks meelelahutusmaailmast tuntuid võtteid. Meedia on kõikvõimas ja seda mõlemas tähenduses.“

Lugu ilmus ERR Sportis 27.10.2008: http://sport.err.ee/index.php?0582368

No comments:

Post a Comment

 
pageTracker._trackPageview(); } catch(err) {}