Enne tänaõhtuseid ellujäämismänge jalg ja korvpallis(Levadia Ungaris ja Eesti Suurhallis) natukene mõtlemisainest. Mis spordiala on ikkagi Eesti populaarseim? Kas korvpall, jalgpall või mõni muu ala? Eestis on ametliku spordistatistika kogumise ja analüüsiga koostöös Statistikaametiga alates 1996. aastast tegelenud Kultuuriministeeriumi Spordiosakond.
Erinevate spordialade populaarsuse kohta pärinevad Statistikaameti kõige värskemad andmed 2007. aastast. Selle järgi tegelevad 2007. aastal Eesti elanikud kõige rohkem jalgpalli, ujumise ja korvpalliga
Statistikaameti andmetel on Eesti harrastatuim spordiala seega jalgpall 13359 tegutsejaga.
Kunagine harrastatuim spordiala korvpall ei asetse tegutsejate üldandmete järgi enam ka mitte teisel kohal, vaid alles kolmandal 10007 harrastajaga. Kahe suure pallimänguala vahel asetseb mõneti üllatuslikult hoopis ujumine 10947 tegelejaga.Võistkonnaaladest järgnevad jalg-ja korvpallile 6704 harrastajaga võrkpall, 1726 harrastajaga käsipall ning 1431 harrastajaga jäähoki. Ainukese talialana on populaarsemate spordialade hulgas 3202 harrastajaga murdmaasuusatamine.
Seega ei oma Statistikaameti andmete järgi 2007. aastal korvpall eestlaste spordiharrastuste valikult enam esimest kohta, isegi mitte teist kohta. Spordialade tegutsejaid aluseks võttes on Eestis viimastel aastatel huvi jalgpalli ja ujumise vastu olnud tunduvalt suurem.
Viimati võis korvpalli ilma igasuguse kahtluseta Eesti populaarseimaks spordialaks nimetada aastal 2000, kui korvpallil oli 6375 ning jalgpallil 6096 tegutsejat. Alates sellest ajahetkest on jalgpalli harrastajate arv pidevalt korvpalli harrastajate arvu ületanud.
Viimati võis korvpalli ilma igasuguse kahtluseta Eesti populaarseimaks spordialaks nimetada aastal 2000, kui korvpallil oli 6375 ning jalgpallil 6096 tegutsejat. Alates sellest ajahetkest on jalgpalli harrastajate arv pidevalt korvpalli harrastajate arvu ületanud.
Korvpalli populaarsuse vähenemist tõestab minu meelest ilmekalt fakt, et alates aastast 2004 on korvpallis tegutsevate inimeste arv pidevalt vähenenud (2004.a. 10895, 2005.a. 10549, 2006.a. 10275 ja 2008.a. 10007 inimest). Sama aja jooksul on aga näiteks ujumise populaarsus oluliselt kasvanud (2004.a. 5809, 2005.a. 7906, 2006.a. 8872 ja 2008.a. 10947 inimest).
Kuigi spordiala populaarsuse hindamisel tuleks nii Kultuuriministeeriumi Spordiosakonna kui minu arvates Statistikaameti andmeid aluseks võtta, on tegelikkuses veel mitmeid teisi tegureid, millega tuleb arvestada. Nagu näiteks ala traditsioonid, kajastamine meedias või kodumaiste meistrivõistluste publikuarvud.
Ala traditsioone arvesse võttes oleks kolme 2007. aasta populaarseima spordiala vahel valimine minu
hinnangul suhteliselt mõttetu. Korvpalli ja korvpallurite senised saavutused ületaksid kahe ülejäänud spordiala omasid igas elemendis(8 olümpiamedalit, 7 maailmameistrivõistluste kulda pluss 5 hõbedat- kulda ning 28 EM kuldmedalit). Seda enam, et jalgpall oli NSV Liidu ajal Eestis ideoloogilistel kaalutustel põlu all. Aastate pikkuse rõhumise tõttu nimetati üheksakümnendate alguseks jalgpalli mitteametlikult niinimetatud venelaste alaks ja eestlaste huvi selle vastu peaaegu puudus.
Jalgpallitraditsiooni elustamist taasiseseisvunud Eestis võib mõõta harrastajate arvu kasvuga 1997. aastal 5825-lt 2003 aastal 10383-le (Eesti Kultuuriministeerium 2004). Korvpalliharrastajate arv on liikunud tõusuteel, kuid jäänud viimastel aastatel alla jalgpalliharrastajatele hoolimata korvpalli tugevatest traditsioonidest.
Spordiala kajastamisest meedias annab uurimistöö teemat arvesse võttes parima ülevaate Märt Roosna Tartu Ülikoolist, kes käsitleb oma bakalaureusetöös ainukese järjepidevalt eksisteerinud spordiajakirjas Sporditäht sisu toimunud muutusi aastatel 1992-2004.
Roosna (2005) andmetel võtsid kolm spordiala Sporditähe sisust enda alla nii arvuliselt kui mahuliselt peaaegu poole. Tekstide koguarvust 18% puudutasid jalgpalli, 15% korvpalli ja 13% kergejõustikku. Järgnesid 9%-ga autosport ja muu talisport.
See, et kolme kõige domineerivama ala hulgas on jalgpall, näitab üsna ilmekalt, et Sporditähes prevaleerib ala prominentsus ala taseme üle. Sest kui kergejõustikus ja korvpallis
on Eestil ette näidata kõikvõimalikke medaleid ja tulemusi, siis jalgpallurite trumbiks on see,
et kord kerkiti FIFA edetabelis seitsmenda kümne esimesse poolde. (Roosna 2005:38).
Peatoimetaja või ajakirjaniku rolli mõne spordiala kajastatavusel ei tohiks kindlasti alahinnata, samas ka mitte ülehinnata. Ka minu arvates võib näiteks üldspordiajakirja Sporditähe suurt
jalgpallilembust osaliselt seletada see, et väljaande peatoimetajana tegutses aastaid nn. jalgpalliajakirjanik Indrek Schwede. Täna töötab Schwede näiteks Eesti Jalgpalli Liidu väljaantavas jalgpalliajakirjas Jalka. Aga jalgpall on teinud Eestis vaieldamtult head promotööd.
Ometi on selge see, et valdaval enamusel spordiajakirjanduses töötavatest ajakirjanikest või toimetajatest on välja kujunenud mõni lemmikala(vaata loo lõpust). Täielik objektiivsus on autori hinnangul spordiajakirjanduses väga raskesti teostatav. Mis veelgi olulisem, tegelikult peegeldavad Roosna (2005) töö tulemused Sporditähe teemal Statistikaameti andmeid päris täpselt. Erinedes vaid niipalju, et Sporditähes kirjutati äärmiselt marginaalselt viimaste aastate üheks populaarseimaks spordialaks tõusnud ujumisest. Sporditähes 9protsendiga üheks käsitletavamaks spordialaks olev autosport Statistikaameti tabelites aga sootuks puudus. Seda eelkõige seetõttu, et autosport ei ole olümpiaala ning Statistikaameti tabelites käsitletakse vaid olümpiaalasid.
Kolmas tegur millele ma alade populaarsuse lahterdamisel tähelepanu juhiks, on kodumaiste meistrivõistluste publikuarv. Kas pealtvaatajaid ala kodumaiste tipptegijate tegemised üldse huvitavad või sõltub ala populaarsus üksnes spordiklubides tegutsejate arvust ja erinevate meediaväljaannete toimetuste tööst?
Korvpalliliidu statistika järgi jälgis 2007. aastal põhiturniiril iga mängu keskmiselt 444 pealtvaatajat. Enim publikut suutis saali meelitada Tartu Ülikool Rock 1122 pealtvaatajat ning
kõige vähem Kohila Kraft/Mööbel 212 pealtvaatajat mängu kohta.
Eesti jalgpallimeistrivõistluste mänge külastas samal ajal keskmiselt 152 inimest mängu kohta. Kõrgeima publikuhuviga paistis silma Tallinna FC Levadia, kelle kodumänge käis hooaja jooksul jälgimas keskmiselt 288 inimest mängu kohta. Madalaima publikuhuvi pälvisid Lasnamäe FC Ajaxi kodumängud, mida külastas keskmiselt 46 pealtvaatajat mängu kohta.
Ujumise puhul keskmist pealtvaatajate arvu kahjuks arvutada ei ole võimalik. Ujumise kuldmedaleid jagatakse ühel võistlusel ja tihti ujulates, kus ametlikud tribüünid sootuks puuduvad.
Nendest erinevatest teguritest lähtuv analüüs tõestab tegelikult Statistikaameti andmete suhteliselt suurt usaldusväärsust. Enamus harrastajate arvult esiotsas figureerivaid spordialasid on seal ka teistest aspektidest vaadates (v.a ujumine). Statistikat, ala traditsioone, kajastamist meedias või kodumaiste meistrivõistlust publikuarve kõrvutades võib järeldada, et Eestis on korvpall veel kõige populaarsem, aga vahe järgmistega, eriti jalgpalliga väheneb kiiresti.
Kuigi spordiala populaarsuse hindamisel tuleks nii Kultuuriministeeriumi Spordiosakonna kui minu arvates Statistikaameti andmeid aluseks võtta, on tegelikkuses veel mitmeid teisi tegureid, millega tuleb arvestada. Nagu näiteks ala traditsioonid, kajastamine meedias või kodumaiste meistrivõistluste publikuarvud.
Ala traditsioone arvesse võttes oleks kolme 2007. aasta populaarseima spordiala vahel valimine minu
hinnangul suhteliselt mõttetu. Korvpalli ja korvpallurite senised saavutused ületaksid kahe ülejäänud spordiala omasid igas elemendis(8 olümpiamedalit, 7 maailmameistrivõistluste kulda pluss 5 hõbedat- kulda ning 28 EM kuldmedalit). Seda enam, et jalgpall oli NSV Liidu ajal Eestis ideoloogilistel kaalutustel põlu all. Aastate pikkuse rõhumise tõttu nimetati üheksakümnendate alguseks jalgpalli mitteametlikult niinimetatud venelaste alaks ja eestlaste huvi selle vastu peaaegu puudus.Jalgpallitraditsiooni elustamist taasiseseisvunud Eestis võib mõõta harrastajate arvu kasvuga 1997. aastal 5825-lt 2003 aastal 10383-le (Eesti Kultuuriministeerium 2004). Korvpalliharrastajate arv on liikunud tõusuteel, kuid jäänud viimastel aastatel alla jalgpalliharrastajatele hoolimata korvpalli tugevatest traditsioonidest.
Spordiala kajastamisest meedias annab uurimistöö teemat arvesse võttes parima ülevaate Märt Roosna Tartu Ülikoolist, kes käsitleb oma bakalaureusetöös ainukese järjepidevalt eksisteerinud spordiajakirjas Sporditäht sisu toimunud muutusi aastatel 1992-2004.
Roosna (2005) andmetel võtsid kolm spordiala Sporditähe sisust enda alla nii arvuliselt kui mahuliselt peaaegu poole. Tekstide koguarvust 18% puudutasid jalgpalli, 15% korvpalli ja 13% kergejõustikku. Järgnesid 9%-ga autosport ja muu talisport.
See, et kolme kõige domineerivama ala hulgas on jalgpall, näitab üsna ilmekalt, et Sporditähes prevaleerib ala prominentsus ala taseme üle. Sest kui kergejõustikus ja korvpallis
on Eestil ette näidata kõikvõimalikke medaleid ja tulemusi, siis jalgpallurite trumbiks on see,
et kord kerkiti FIFA edetabelis seitsmenda kümne esimesse poolde. (Roosna 2005:38).
Peatoimetaja või ajakirjaniku rolli mõne spordiala kajastatavusel ei tohiks kindlasti alahinnata, samas ka mitte ülehinnata. Ka minu arvates võib näiteks üldspordiajakirja Sporditähe suurt
jalgpallilembust osaliselt seletada see, et väljaande peatoimetajana tegutses aastaid nn. jalgpalliajakirjanik Indrek Schwede. Täna töötab Schwede näiteks Eesti Jalgpalli Liidu väljaantavas jalgpalliajakirjas Jalka. Aga jalgpall on teinud Eestis vaieldamtult head promotööd.Ometi on selge see, et valdaval enamusel spordiajakirjanduses töötavatest ajakirjanikest või toimetajatest on välja kujunenud mõni lemmikala(vaata loo lõpust). Täielik objektiivsus on autori hinnangul spordiajakirjanduses väga raskesti teostatav. Mis veelgi olulisem, tegelikult peegeldavad Roosna (2005) töö tulemused Sporditähe teemal Statistikaameti andmeid päris täpselt. Erinedes vaid niipalju, et Sporditähes kirjutati äärmiselt marginaalselt viimaste aastate üheks populaarseimaks spordialaks tõusnud ujumisest. Sporditähes 9protsendiga üheks käsitletavamaks spordialaks olev autosport Statistikaameti tabelites aga sootuks puudus. Seda eelkõige seetõttu, et autosport ei ole olümpiaala ning Statistikaameti tabelites käsitletakse vaid olümpiaalasid.
Kolmas tegur millele ma alade populaarsuse lahterdamisel tähelepanu juhiks, on kodumaiste meistrivõistluste publikuarv. Kas pealtvaatajaid ala kodumaiste tipptegijate tegemised üldse huvitavad või sõltub ala populaarsus üksnes spordiklubides tegutsejate arvust ja erinevate meediaväljaannete toimetuste tööst?
Korvpalliliidu statistika järgi jälgis 2007. aastal põhiturniiril iga mängu keskmiselt 444 pealtvaatajat. Enim publikut suutis saali meelitada Tartu Ülikool Rock 1122 pealtvaatajat ning
kõige vähem Kohila Kraft/Mööbel 212 pealtvaatajat mängu kohta.Eesti jalgpallimeistrivõistluste mänge külastas samal ajal keskmiselt 152 inimest mängu kohta. Kõrgeima publikuhuviga paistis silma Tallinna FC Levadia, kelle kodumänge käis hooaja jooksul jälgimas keskmiselt 288 inimest mängu kohta. Madalaima publikuhuvi pälvisid Lasnamäe FC Ajaxi kodumängud, mida külastas keskmiselt 46 pealtvaatajat mängu kohta.
Ujumise puhul keskmist pealtvaatajate arvu kahjuks arvutada ei ole võimalik. Ujumise kuldmedaleid jagatakse ühel võistlusel ja tihti ujulates, kus ametlikud tribüünid sootuks puuduvad.
Nendest erinevatest teguritest lähtuv analüüs tõestab tegelikult Statistikaameti andmete suhteliselt suurt usaldusväärsust. Enamus harrastajate arvult esiotsas figureerivaid spordialasid on seal ka teistest aspektidest vaadates (v.a ujumine). Statistikat, ala traditsioone, kajastamist meedias või kodumaiste meistrivõistlust publikuarve kõrvutades võib järeldada, et Eestis on korvpall veel kõige populaarsem, aga vahe järgmistega, eriti jalgpalliga väheneb kiiresti.
PS. Küsisin kuuelt spordiajakirjandusväljaande juhilt kah arvamust ja vastused olid sellised:
"Korvpall.“(Pahv/Postimees)
"Korvpall.“(Nilk/EPL)
"Tänase päeva järgi numbrite järgi veel on ikka korvpall.“(Raudam/Basketball)
"Vanemale põlvkonnale on olulisim vaieldamatult korvpall ja nooremale põlvkonnale vaieldamatult jalgpall.“ (Schwede/Jalka)
"Jalgpall.“ (Narmont/Jooksja,Tennis)
"Mina olen jalkafänn.“ (Vaher/Õhtuleht)
"Korvpall.“(Nilk/EPL)
"Tänase päeva järgi numbrite järgi veel on ikka korvpall.“(Raudam/Basketball)
"Vanemale põlvkonnale on olulisim vaieldamatult korvpall ja nooremale põlvkonnale vaieldamatult jalgpall.“ (Schwede/Jalka)
"Jalgpall.“ (Narmont/Jooksja,Tennis)
"Mina olen jalkafänn.“ (Vaher/Õhtuleht)
No comments:
Post a Comment